Tibake hallust sopasesse päeva

Täna oli kahtlane päev.. Algas sellega siis, et käisime Hellega jõusaalis. Need masinad on veits kahtlased, mingi treener tuli mind koguaeg õpetama, et kuidas õigesti peaks tegema. paah, sorry, minust ikka mingit jõusaali inimest ei saa XD  Aga no tore oli, sai pärast saunatatud ja külma basseini hüpatud. Pärast kutsus ta mind nukuteatrisse high school muusikali proovi vaatama. Võiks ju suhtuda skeptiliselt, aga teglt ei olndki nii hull, mingi pool superstaari rahvast oli seal. Ott mängis peaosa, mulle meeldib see, kui ta nagu kõvemini laulma hakkab, siis ta hääl kajab kuidagi.  See lavastaja oli ka suht tore, mingi viskas kilde seal pidevalt. Nägin seal oma keskajatantsu õpetajat kah... Tahaks jälle keskaja tantsu tantsida.. need on nii toredad ja muusika on tore... aga what reminds me, ma peaks oma võla ära maksma.. dou..
Tjah, pärast proovi lihtsalt jalutasin mööda vanalinna... Mind juba nii paar päeva tagasi tabas mingi kurblikkuse laine. Lihtsalt eriti kurb tundus kõik, ega see kahtlasus, mis alla sadas seda oluliselt ei parandanud. Oeh, läksin ja istusin köismäe torni puutrepil, kuulasin dagöt... Lõpuks jõudsin koju ja see peavalu lihtsalt ei andnud enam asu ja tudusin 2h. 
See on lihtsalt ebanormaalne, et ma ei saa und enam oma kodos ja suures laias voodis... Mingi mõtted lendlevad peas ilma et ma midagi teha saaksin nende takistamiseks ja blokivad und. Kuradi vastik. Ma vahel reaalselt tunnen, mis kohutav läppunud õhk siin on. Mõnikord ärkad üles ja tahaksid lihtsalt lämbuda ja energiat liigutada. 
Tahaks energiakalli :/
Igavikuline igatsus ründab lihtsalt... Kartus, mingi tunne, mis ei lase olla. Aga kes kurat teab, mis see tähendama peaks. Algtunne on hea, aga tagaplaanil ümiseb mingi alarmeeriv tundmus.. peaks ikka seda esimest usaldama või mida....  Huvitav, kas äkki see killuke tühjust ongi alatine meie hinges...Aga äkki see on tegelikult täidetud, aga me ei oska seda aimata, kuna siis oleks nagu osake meist kadunud. Või hoopis nii meeleheitlikult üritame seda kaotada, et protsess on vastupidine. See, mida sa kõige rohkem kardad, muutubki reaalsuseks just läbi selle pingutatud emotsiooni. Seega järeldame, et go with the flow... Parimad asjad juhtuvad alati siis, kui sa enam ei oska väga palju loota midagi ja elad...
Lihtsalt loodame, et homme on parem päev....
Loads of hugss....for meee

Soojad tere-kallid!

Tere kõik see mees ja naine..
Teatan siinkohal, et tundsin vajadust mingi üldise blogi järele, aga ei luba mingeid igapäevaseid postitusi. Tõsiselt kah, leevike on siinkohal tõsiselt laisk ütleb juba kogemuse kare kurguhääl.  Niisiis, kes vähegi huvi tunnevad, mida ma selles kahtlases elus korda saadan, siis olge tervitatud. Ikka noh nädala jooksul üritan end peksta ja siia midagi kirjutada. Pikkustest on karta, et saab romaani lugeda, eriti kurb on siis, kui midagi huvitavat juhtub kah XD


Olgu, sissejuhatuse möla aetud... Alustame siis sellest, et kevad on! nooott.... Puhtametlikult algas ta laupäeval kell 19.32 Tol päeval veel oli talutav ilm, aga järgmine päev oleks idee poolest võinud ka juba seeni, kahekäemõõkasid ja vahukomme alla sadadaXD  Sest tõesti sealt juba tuli mingit vihma-rahe-lund...
Igatahes ma igatsen nii rõvedalt meeletult suve, et lausa kole :D  Meil on rahvaga juba mingi meetritepikkune nimekiri, mida me kõik ette peaks võtma.. Nagu, matkad, piknikud, grillid, väljasõidud värgid särgid. Tahaks ka kohutvalt lihtsalt muru peal palja jalu käia, rattaga sõita, lihtsalt õhukeste riietega ringi lipata. Suvi saab olema huvitav, sest juuli on nagu täiesti bookitud. Kuressaare lossi päevad, Kiruvere, Poola, USA...  ja kuskil seal vahepeal peaks veel HIMi konsa olema, kuhu nagu puhtteoreetiliselt võiks jõuda. Mingi selline nostalgiline hetk nendega ikka. Aga tegelikult ma ei tea veel praegu, mis ma seal USAs üldse täpselt teen või millal või kuidas... ainult seda, et ma eksisteerin kuskil New Yorgi lähedal.
Nii jah, huntidega on siis veel see teema, et üritusi on nagu jalaga vei khmm  mõõgaga segada. Ma siin vaikselt tegelen õmblemisega. Paar korda istusin loengutes kah sedasi, et nõel ja riie näpus, peaks mainima, et väga tõhus, eriti kui on mitte väga konspekteerimist vajav aine. Padjaklubisse Zeegu juures jõudsin kah üks kord ikkagi, iseenesest väga lõbus segase peksmine+õmblus+ tee :) Dreia ühendati ka skype abil meie sekka, kuigi tal kell seal Hiinas mingi 4, kui meil 20.00 või no midagi  taolist. Mul veel ikka hunnikutes staffi vaja ära teha nagu papud, uus keebiriie hankida, sukad, kapuuts, vöö ja no kindlasti midagi veel..


Aga 20.märts oli Katil sünnipäev. See oli tore, istusime suure kambaga levikas ja rantisime ja jõime ja joonistasime imelikke loomakesi. Koju saime mingi 4st vist. Peaks mainima, et väga libe oli, aga meil oli vähemalt lõbus üksteist kinni hoides.
Ausalt öeldes oli mul 2 päeva mingit pidu ja joomist. Reedel oli endisel klassiõel Kaisil sünnipäev, kus sai saunatatud, mullivannis oldud ja vesipiibutatud ja söödud, joodud.  Ka mingi suht öö oli jälle kui tulema sai.
Aga hea on teada siiski väsimuse vastast valemit ;) Kuidagi toimib alati, olenemata laibastumise astmest... aga teile ma seda ei räägi, saladus :D Eks avastage ise...
Igatahes see nv oli selline olemise oleng et vähe pole... Lihtsa nagu eriti midagi teha ei viitsind, välja ronida ei viitsind, spontaansusest ka mingit kasu ei olnd, aga samas ei kurda kah... Lihtsalt otseselt lülitusin välja kommunikatsioonist natukeseks ajaks oma telefon tappes.  Lihtsalt ühed(kahed) nendest päevadest, kui ei taha eriti suhelda, midagi porduktiivset teha, vaid teki all kaisus olla ja kõik muu kuu peale saata.  See on nunnu kokkuvõttes ^^ Tegelikult pole ammu sedasi teinud... viimasel ajal üldse probleemid magamajäämisega. Nagu nii väsind võib olla, aga voodisse jõudes leiad end mõtlemast, kuigi ei taha mõelda, ainult magada.  On ainult teatud üksikud kohad, kus saab selge peaga magada.


Praegu on üldse mingi kahtlane asi nagu vaheaeg. tegelikult ma tunnen, kui imelik tunniplaan mul oli just, mingi 5 loengut ainult nädalas.. Igatahes võiks ennast tegevusse panna ikkagi. Mulle tegelikult väga meeldib see tunne, et ma saan midagi teha, et mul sada asja vaja teha. Kui ma siis need kõik või vähemalt enamus olen ära teinud päeva lõpuks on kuradi hea tunne, et kuidagigi kasulikkusega tegelesin. Samas vahest ma ei tahaks sittagi teha... et lihtsalt laseks kõik üle..  Tuleviku perspektiivis mitte just parim ja järjepidevam töötaja või nii. No obviously, ma vihkan rutiini nagu väga.. kuigi see hoiab distsipliini jms, aga see hakkab väga vastu. See vabadust ihkav ja müüri(piire) ületada prooviv neiu minus lihtsalt mässab selle vastu lõpuks. et miks ma arheoloogiat õpin...
Täna ma tegelesin ka õmblemisega, üritan üle aasta kestnud särgiõmblusega lõpuks ühele poole saada. Terve ülejäänud päev tolgendasime Paula, Tuuli ja Kristiga linna peal. Need 2 esimest on ikka nii ropud ja rõvedad XD Aga no nunnud ^^  Aga näib, et hiljutine lack of spontanity on leviv ja tekitab tihti sellise eksinud kutsika tunde, et üsna vara olin jälle kodus ja mässasin toiduga.
Homme tõotab tore päev tulla, Hellega lobisema ja trenni.. aga eks siis näis.
*läheb klobib padja kohevaks, loodab, et saab und ja mentaalse headööd kalli*


Truly Yours with randomness-ness
Leevikene